Robert Sternberg kirjeldab loovust kui harjumust: “See on harjumus otsida uusi viise, et näha võimalusi, mida teised ei näe. See on harjumus riskida, kui teised seda ei julge. See on harjumus seista oma väärtuste ja uskumuste eest – julgus eristuda massist. Ja see on harjumus leida tee väljakutsete ning takistuste ületamiseks”.
Tänapäeval ei vaja me enam pähetuubitud faktide varamut, sest meil pole väljatöötatud vastuseid homsetele väljakutsele. Tänapäeval vajame just sellist dünaamilist ja igas olukorras kohanevat tööriista nimega loovus. See tööriist on parim abiline nii meile täiskasvanueas kui suurim kingitus oma lastele elus rõõmsaks hakkamasaamiseks. Just loovus annab meile vastused küsimusele: “Kuidas edasi?”
Dr Dorothy Einoni sõnul on väikestel lastel piisavalt uudishimu ja enesekindlust, et kõike uut järele proovida. Väikesed lapsed elavad hetkes ja kogetud ebaedu ununeb neil mõne minutiga – nad ei häbene ega karda teha vigu. Loomingulistel inimestel säilivad need võimed kogu elu. Laps, kelle loovust arendatakse, jääb suure tõenäosusega loovaks ja suudab olla paindlik ning kohaneda pidevalt muutuva maailmaga.
Uurimused on näidanud seost loovuse ja enesehinnangu vahel – kõrgema enesehinnanguga lapsed on loovamad. Kui toetame laste loovust, siis parandame samal ajal nende enesetunnet ja suurendame läbilöögivõimet. Huvitav on ka fakt, et kõrgema enesehinnanguga lastel on tavaliselt ka kõrge enesehinnanguga vanemad. Töötades oma enesekindluse arendamisega, hakates end rohkem väärtustama, õpetame sama oma eeskuju kaudu ka lastele.
Kas mu laps on loov?
George Land on aastakümneid tagasi viinud läbi huvitava uuringu. Tema poole oli pöördutud palvega koostada loovustest, et NASA leiaks oma meeskonda kõige loovamad ning innovatiivsemalt mõtlevad insenerid ja teadlased. Test hakkas väga edukalt tööle.
Uurijal tekkis põnev idee viia sama NASA loovustest läbi 3-5 aastaste laste seas. Valimi moodustasid 1600 last ning tulemused olid jahmatavad. Lapsed said testiskooriks 98% ning neid võis nimetada lausa kujutlusvõime geeniusteks.
Kui valimi moodustanud lapsed olid 5 aastat vanemaks saanud, kordas Land testi. Tulemused olid märgatavalt langenud – 10 aastaselt said samad lapsed testitulemuseks vaid 30%. Kolmandal korral testi lahendades, kui lapsed olid 15 aastased, langes tulemus juba 12%-le. Ja mis sa arvad mis oli tulemuseks 280 000 valimi moodustanud täiskasvanud osalejate seas?
Vaid 2%!
Uuringu järeldus on see, et mitte-loov käitumine on õpitud. Me sünnime loovana, aga aastatega hakkab see särav loovus tasapisi mattuma liigse ratsionaalsuse ja kriitikanoolte alla.
See, kui sinu laps ei naudi traditsioonilisi kaunite kunstide valdkonda kuuluvaid tegevusi (nt joonistamist, laulmist, tantsimist), ei tähenda veel seda, et ta poleks loov.
Loovus seisneb eelkõige uudses ja isikupärases eneseväljenduses, mida saab väljendada kõikides elu valdkondades. Laps võib rakendada oma loovust suhtlemisel, sportimisel, oma riiete valikul, toa kujundamisel jne jne. Me kõik rakendame oma argiloovust iga päev!
Kas tänapäeva lastel on liiga kiire, et olla loovad?
Tänapäeval on kujunenud probleemiks laste varajane vaimne läbipõlemine. Väga auahned vanemad sunnivad lapsi järjest varem kõikvõimalikke oskusi õppima. Nii võivad lapsed juba enne kooli kujundada endale uskumuse, et neile ei meeldi õppida.
Vastukaaluks üliaktiivsele päevaplaanile ning laste suunamisele kümnetesse huviringidesse, on hoogu kogumas aeglase lastekasvatamise (slow parenting) liikumine. Liikumine julgustab lapsevanemaid oma lastele vähem tegevusi planeerima, et lapsed saaksid omas tempos maailma avastada ja täiel määral lapsepõlve nautida. Luba lapsel olla laps ja areneda omas tempos. Loovus tahab aega!
Läbipõlemise vältimiseks anna lapsele alati teada, et armastad teda tema enda pärast, mitte tema oskuste ja võimete pärast. Kiida last pingutuste eest olenemata saavutatud tulemustest. Loovuse seisukohast on oluline õppida väärtustama protsessi, mitte jääda kinni tulemustesse. Loovus pole lõpp-produkt, vaid meie loomuse osa. Suur kingitus on võimaldada lapsele aegruum oma unikaalse isiksuse avastamiseks ja avardamiseks.
Haridusteadlase Teresa Beltoni sõnul on lastel kasulik igavleda. Igavus aitab lastel arendada fantaasiat ning käivitab loovuse. Kui arvutimängud ja telekas saavad puhkust, siis hakkavad lapsed ise mõtlema välja erinevaid põnevaid tegevusi igavusest pääsemiseks. Kui esialgne rahuolematus üle elada, siis järgneb sellele peagi keskendunud mängimine, raamatu lugemine, lugude kirjutamine, joonistamine või mõni muu arendav tegevus.
Minu noortega töötavad kolleegid viisid ellu toreda idee – noortelaagri, millel puudus programm. Noored pidid ise sisustama oma laagrinädala. Kui igavlemine saavutas oma lae, siis hakkas kõiksugu põnevaid ideid tekkima ja lastel oli igati põnev koosolemine.
7 sammu lapse loovuse toetamiseks
Robin Sharma rõhutab, et meie lapsevanematena näitame oma eeskujul kuidas elu elatakse. Kui elame oma elu rõõmuga ja entusiastlikult, siis õpivad ka lapsed kirglikult elama. Kui jätame enda vajadused tähelepanuta ja ohverdame end pidevalt kellegi teise nimel, siis pakume sellist eeskuju ka oma lastele. Millist elu me tahame, et meie lapsed elaksid? – parim viis selle tagamiseks on elada sellist elu just siin ja praegu.
“Parim kingitus lastele on Sinu aeg! Peale kvaliteetaja on järgmine parim kink Su lastele hea eeskuju.” (Robin Sharma)
Seega esimeseks loovuse toetajaks on olla ise loov oma tegemistes ja toimetustes. Mõelda loovalt, käituda loovalt, küsida küsimusi, olla seikleja eluhoiakuga – avastada iga päev uudishimulikul pilgul meid ümbritsevat imelist maailma.
Julia Cameron soovitab lapsevanematele oma loovuse ergutamiseks iganädalast kohtingut oma sisemise kunstnikuga. See on enda kohtingule kutsumine, et teha midagi lõbusat mis laeb sind energiaga (nt minna maniküüri, kinno, raamatu- või aianduspoodi, kohvikusse, korvpallimängule, kontserdile või kuhu iganes su hing sind kutsub). Leia vähemalt paariks tunniks nädalas lapsele hoidja ja kingi aeg iseendale.
Valmisolek teha asju, mis meid rõõmustavad, teeb meie lapsele suure kingituse – meie eeskuju õpetab neile seda, kuidas enda eest hoolitseda.
Teiseks on väga oluline usk oma lapse võimekusse. Vanemad peaksid uskuma, et nende laps käitub hästi ja annab endast parima. Enne proovimist ei tasu lapsele öelda “See on sinu jaoks liiga raske”. Kui ta ka ebaõnnestub, siis väljenda oma uhkust selle üle, et ta oli piisavalt julge proovima.
Kolmandaks on oluline märgata oma lapse andeid ja kirge. Lapse sünnipärased anded arenevad kogemuste kaudu. Sa võid talle luua sobiva keskkonna, aga laps peab pakutavad võimalused ise ära kasutama. Austa lapse mänguaega – seeläbi austad lapse unikaalsust ja loovat vaatenurka.
Neljandaks on tähtis õhutada lapse uudishimu: küsi lapselt palju küsimusi ja julgusta teda otsima erinevaid lahendusi ja vastuseid.
Mõnele probleemile on ainult üks lahendus, milleni aitab jõuda koonduv mõtlemine (peamiselt vasaku ajupoolkera ülesanne) – sedalaadi mõttetegevust mõõdetakse intelligentsustestidega. Teistsugused probleemid panevad meid otsima erinevaid lahendusi. See on hargnev mõtlemine (peamiselt parema ajupoolkera ülesanne) – selle abil võime lahendada probleeme uudsel moel ja loovalt.
Klassikalised IQ testid mõõdavad koonduvat mõtlemist ja koosnevad küsimustest, millel on õiged või valed vastused. Suur osa koolitööst nõuab sedalaadi mõtlemist ja nii on IQ testides edukad lapsed üldiselt ka head eksamite sooritajad. Kui me aga püüame hinnata inimese loovust, siis esitame talle küsimusi, millele saab anda võimalikult palju erinevaid vastuseid. See võime eeldab hoopis hargnevat mõtlemist.
Viiendaks tuleks õpetada last kasutama oma kujutlusvõimet ja erinevaid meeli. Palu lapsel näiteks kujutada ette reisi džunglisse: mis helisid ta kuuleb, mis pilte näeb, millisena džungel lõhnab, mis maitseid saab seal kogeda ja kuidas tunduvad puudutused nahal, kui ta puude vahel rändab. Selline kujutlusvõime harjutus õpetab tajuma maailma erinevate meelte kaudu. Jutusta lapsele ise lugusid ja inspireeri last ennast lugusid looma.
Kuuendaks on vaja lubada lapsel olla juhi rollis. Sea vajalikud piirid, aga jälgi, et reegleid poleks põhjendamatult palju. Samuti väldi liigset abistamist ja sekkumist. Kui lapse eest kõik ülesanded ära teha, siis jääb talle mulje, et ta ise ei suuda või sul pole tema võimetesse usku. Las laps juhib mänguprotsessi ja õpib seeläbi juhioskusi.
“Laste hukkamõist surub nad maad ligi, kustutades kogu selle erilise tule, mis neist kiirgab. Riidlemise asemel kasvata neist suurvaime – selleks on nad siia sündinud.” (Robin Sharma)
Seitsmendaks julgusta oma last vabalt oma tundeid ja arvamust väljendama. Oluline on perekonna avatud suhtumine uutesse kogemustesse ja seisukohtadesse.
Kui laps on rahutu, võid panna mängima muusika ja temaga tantsida, et maandada pingeid ning parandada aju verevarustust. Kui last valdab viha, võid teda õpetada seda energiat turvalisel viisi välja elama. Luba tal jalaga või kätega patja lüüa, joonistada pilt, mis väljendab ta emotsiooni. Luba tal karjuda, nutta või lüüa trummi. Nii õpib laps end valitsevaid tundeid juhtima ega suru oma tundeid alla. Tunnete väljaelamisele järgneb rahu ja lõdvestumine, mis on hea pinnas loovaks tegevuseks.
Loovust toetava keskkonna loomine
Loo lapsele kodus oma loov ala, kus ta tunneb end peremehena. Kui pole võimalik selleks tervet tuba eraldada, siis piisab ka toanurgast. Las see olla koht, kus võib paar tilka värvi maha minna ja asjad võivad olla lapse käe järgi. Selline koht aitab lapsel tunda end turvaliselt. Hirm on peamiseks loovuspiduriks ning loovus armastab üle kõige stressivaba inimest. Võimalda oma lapsel tunda end turvaliselt, austades tema ideid ja loomingut.
Lapse looval alal võiksid rippuda ka tema kunstiteosed. Kui riputame lapse joonistuse seinale, siis anname talle selle teoga tagasiside, et ta lõi midagi erakordset, mis väärib eksponeerimist.
Loo oma kodust loov elukeskkond – värsked lilled, küünlad, viirukid, pildid, värvid, aegajalt tasutaks mängiv mõnus muusika. Võite teha ühiselt ka väikese loovusaltari, kuhu panete oma pere olulised loovust ja inspiratsiooni sümboliseerivad esemed.
Julia Cameron rõhutab, et loovuse ergutamiseks ei ole vaja osta palju kalleid asju. Mida lihtsamad materjalid, seda parem. Kõige lihtsam vahend on puhas paber, sellest võib kujuneda joonistus, luuletus, paberlennuk või hoopis lendav vaip. Karp kriite loob võimaluse värvimiseks; mõned riideesemed loovad võimaluse ümberkehastumiseks – lugude leiutamiseks ja näitemängudeks; pottidest ja pannidest saab vägeva trummikomplekti muusika loomiseks jne.
Sama ideed jagab ka Dr D. Einon, kinnitades, et ümbritsevast füüsilisest keskkonnast on tähtsam last ümbritsev sotsiaalne keskkond – peresisene dünaamika ja lugupidamine. Raha eest ei saa osta armastust ning vähene lapsega suhtlemine ei suuda asendada täielikku pühendumist tema kasvatamisele. Väike laps omandab kõik oma teadmised teatud sotsiaalses kontekstis.
Loovalt lapsega koos – 3 ideed ühisteks tegevusteks
Ühine loodusmatk. Suurepärane võimalus lapse loovust toetada on viia ta loodusesse. Loodus võimaldab meil kogeda ühendatust. Õue minek ja jalutamine ühendab meid iseendaga, teineteisega ja meid ümbritseva maailmaga. Universum toetab meid loovas kasvus, mida enam me seda toetust oleme valmis vastu võtma, seda enam me seda oma teel kogeme.
Iganädalane loov avastusretk. See on iganädalane lapse ja vanema(-te) ühine seiklus, mida koos planeerida ja ellu viia. Iganädalase loova avastusretke planeerimine loob koju maagiat ja elevust, millest võib kujuneda nädala tähtsündmus. See võib olla reis metsa, randa, loomaaeda, laste muuseumisse, mänguväljakule, raamatukokku jne.
Õhtune loovusrituaal “Päeva tähtsündmused”. Küsi lapselt, mis oli tema päeva lemmikuim osa? Ning jaga lapsega oma lemmikhetke tänasest päevast. See on harjumuse kujundamine õnnelike mälestuste märkamiseks.
Vanemate lastega võib pidada päeva tähtsündmuste päevikut või kujutada päeva tähtsündmus pildina, teha sellest lauluke või luuletus.
Autor: Jaana Ojakäär
Artikkel ilmus ajakirjas SENSA, juuli 2016
Loe loovuse kohta lisa Jaana Ojakääru uuest raamatust “Loova elu teejuht”.
