Loovuskohvik

Kas maailm kannatab loovuse kriisi käes?

Adobe® viis 2012. aasta kevadel läbi uurimuse, mille tulemustest selgus, et viies maailma majandust enim mõjutavas riigis, milleks on Ameerika Ühendriigid, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Jaapan, valitseb loovuse puudus. Uurimusest selgus, et suur osa inimesi (täpsemalt 8 vastanut 10-st) peab loovuspotentsiaali kasutamist majanduskasvu tagamisel võtmeteguriks ning ligi 2/3 inimestest peab loovust ühiskonna kui terviku arengu saavutamisel väärtuslikuks. Samal ajal alla poolte (39%) uuringus osalenutest peab end loovateks inimesteks ning veel väiksem osa inimesi, täpsemalt 1 inimene 4-st on seisukohal, et kasutab oma loovuspotentsiaali täiel määral. Seega, loovuse väärtuslikkuses ja vajalikkuses ei kahelda, küll aga ollakse kahtlevad iseenda loovuses, millest tingituna ei teata ja ei osata tihti oma loovuspotentsiaali kasutada ning saavutatakse pigem keskpäraseid tulemusi.

Loovus töökeskkonnas

Ühe olulise tulemusena tõi uurimus välja loovuse puuduse töökeskkonnas, mis on suures osas tingitud kasvavast survest produktiivsusele. Koguni 75% uuringus osalenutest tõi välja, et pidev surve töökeskkonnas sunnib neid loov olemise asemel olema produktiivne. Samal ajal tajutakse, et järjest enam kõrgenevad ka ootused loovalt mõtlemisele töökohal. Uurimuses osalenute kogemuses kasutatakse tööl loovtegevuseks vaid 25% ajast. Ajapuudust nähaksegi ühe suurema loovuse pärssijana (nii arvas 47% vastanutest). Ajapuuduse kõrval nähakse loovuse pärssijana aga ka vähest riskivalmidust (nii arvas 66% vastanutest).

“Seega, võib öelda, et töökeskkonnas seatakse töötajatele vastandlikke ootusi: ühelt poolt rõhutatakse vajadust saavutada lühikese aja jooksul palju (st tähelepanu eelkõige töö kvantiteedil, mitte kvaliteedil – kui palju vs kuidas) ning samal ajal oodatakse töötajatelt enam loovust. Loovus on aga miski, mis ei allu survele „kiiresti ja palju“, vaid vajab avaldumiseks aega ja igapäevast teadlikku soodustamist, st avatud ja õppimisele orienteeritud organisatsioonikultuuri ja töökeskkonda, kus on ruumi katsetamiseks, riskimiseks, vigade tegemiseks ja õppimiseks.”

Loovuse olukord hariduses

Mis puutub haridusse, siis enam kui pooled (59%) uurimuses osalenutest tõid välja, et riigis kehtiv haridussüsteem pärsib loovust ja paljud (52% vastanutest) tõdesid, et loovust võetakse ennastmõistetavana, mis tähendab, et selle soodustamisele ei pöörata eraldi tähelepanu.

Sir Ken Robinsoni, doktorikraadiga ja rahvusvaheliselt tunnustatud hariduse, loovuse ja innovatsiooni eestvedaja sõnul on üheks enam levinud loovust puudutavaks müüdiks see, et ainult vähesed inimesed on tõeliselt loovad. (Ka käsitletava uuringu kinnitusel peab 38% vastanutest siiani loovust ennekõike kunstivaldkonnaga seotuks!) Sir Ken Robinsoni räägib, et: „On tõsi, et paljudel on kõrge loovusvõimekus, kuid mitte kõik ei arenda seda. Üks probleemidest on, et väga tihti ei soodusta haridussüsteem inimestes loomuliku loovuse avaldumist ja arengut. Selle asemel soodustatakse hoopis ühetaolisust ja standardiseeritust. Tulemuseks on loovuse nõrgestumine ja nagu uurimus näitab: sellise tööjõu kujundamine, kes peavad loovuse asemel olulisemaks hoopis ühetaolisust.“

“Seega, loovuse mittesoodustamine ja loovtegevustega mittetegelemine lapse- ja noorukieas, mil loovus ja selle avaldumine on oma kõrgpunktis, võibki aga olla põhjuseks, miks täiskasvanud peavad loovust kui sellist vajalikuks ja väärtuslikuks, ent ei näe iseend loovatena ja ei oska oma loovusvõimekust kasutada – loomupärane loovus on neis muidugi endiselt olemas, kuid õige kasvupinnase puudumise tõttu „roostes“. Mis tähendab, et täiskasvanud peavad loov olemise uuesti ära õppima.”

Loovuse ja loovtegevuse soodustajad ja pärssijad

Muuhulgas heitis uurimus veidi valgust ka loovtegevuse soodustajatele ja pärssijatele.

Uurimuse kaudu ilmnes, et kõige suuremateks loovuse ja loovtegevustega tegelemise pärssijateks on: ajapuudus (47% vastanutest),  rahapuudus (43% vastanutest) ja vähene enesekindlus (26%).  Lisaks, paljude uuringus osalenute hinnangul (neli inimest kümnest) ei ole neil loovuseks ja loovtegevuseks piisavalt „tööriistu“ ning ligipääsu „tööriistadele“. Samas, loovuse „tööriistu“ peetakse olulisemaks loovuse mõjutajaks (nii arvas 65% uuringus osalenutest). Samuti, „tööriistade“ puudumine võib olla ka üks vähese enesekindluse põhjusi loovuse kasutamisel.

Seega, on ootuspärane, et loovuse arendamiseks vajatakse:

  • rohkem aega (36% vastanutest),
  • rohkem teadmisi ja oskusi (31% vastanutest) ning
  • loovust toetavat keskkonda (30%).

“Niisiis, pöörates nende tingimuste saavutamisele tähelepanu, võib olla kindel, et loovus tõuseb tuhast ning keskpäraste tulemuste saavutamise asemel jõutakse suurepäraste tulemusteni – positiivse tõuke saavad originaalsus, eristumine ja innovaatilisus.”

Uurimusest

Uurimuse töötas välja uuringufirma StrategyOne ning see viidi läbi internetikeskkonnas kokku 5000 täisealise seas (1000 vastajat igast osalenud riigist: Ameerika Ühendriikidest, Inglismaalt, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Jaapanist). Küsitlusele järgnesid intervjuud, mis toimusid vahemikus 30. märts kuni 9. aprill 2012. Uurimuse eesmärgiks oli selgitada välja hoiakud ja uskumused loovuse kohta ning avardada arusaamu loovuse rollist äris, hariduses ja ühiskonnas tervikuna.

Mõned ampsud loovuse ja loomise kohta:

„Loovus on see, kui keegi loob midagi sellist, mida varem olemas ei olnud. Loovus on ka see, kui kasutatakse midagi, mis on olemas, millegi uue loomiseks. Ja loovus on ka see, kui probleemile leitakse lahendus harjumuspäratut mõtlemist kasutades.“ (Ameerika Ühendriigid)

„(Loovus tähendab) iseenda kui indiviidi mõtete, ideede, identiteedi ja kirglikkuse väljendamist. Loov ei ole ainult disainer või leiutaja. Kui ma küpsetan kooki ja panen sellele glasuuri, olen ma loov. Kui ma kirjutan kirja, olen ma loov. Kui ma joonistan pilti või mängin, olen ma loov.“ (Inglismaa)

„Ettevõtjana eelistan, et minu tegevus vastaks teatud kindlatele plaanidele. Samas on loovus minu jaoks oluline, seda näiteks reklaamide loomisel, uute olukordade lahendamisel või konkurentsis sammu võrra ees olemisel.“ (Saksamaa)

„Loovus aitab meil vabaneda ümbritsevatest piirangutest ja mõttemustritest, arvestades samal ajal aga ka ümbritsevat keskkonda.“ (Prantsusmaa)

„Loovus tähendab mõtteviisi „leida alati viise paremaks saamiseks“… Olen seisukohal, et loovus ei ole sugugi ainult kunsti ja disainiga seotud.“ (Jaapan)


Kristi Schumann

Usun, et kõik inimesed ja organisatsioonid on õppimis- ja arenguvõimelised! Just seetõttu lähtun oma tegevuses põhimõttest, et oluline on inimeste ja organisatsioonide arengut oma tegevusega igakülgselt soodustada: inspireerida positiivseid muutusi ning toetada avatud meelt muutuste suhtes ja uute lahenduste avastamisel! Samuti usun võimalikkusesse: usun, et ka keerulisematele väljakutsetele on lahendused. Kui senised mõtlemis- ja tegutsemisviisid ei tööta, tekib sobiv pinnas ja tõuge uutele. Olen ääretult rõõmus, kui saan inimeste ja organisatsioonide arengu ja väljakutsetega kaasas olla ning toetada õnnestumiseks soodsa keskkonna kujundamist ning inimestes parima avaldumist! Kristi on Loovuskohviku veebiajakirja kaasautor.
  •  
  •  
  •