Loovuskohvik

Kübara kandmise etikett

Kübar kui i-le täpp.

Naiselik ja elegantne on kanda kübarat. Tänavapildis on aga näha vähe päevakübaraid, samuti kannavad daamid harva kübaraid piduliku rõivastuse juurde.

Põhjus, miks see nii on?

  1. Mugavus – kübarata on lihtsam.
  2. Keskkond – tänaval ja ühistranspordis on kübarat kanda tihtipeale ebamugav –nügimine ühistranspordis või ootamatu tuulehoog võib kübarakandmise muuta päris ebamugavaks.
  3. Elutempo – kübara kandmine eeldab väljapeetust, kandes kübarat, ei sobi daamil tormata jooksujalu ühest kohast teise, sellepärast ei ole kübarat mugav kanda ka autojuhtimisel – kiirelt autosse, sealt välja ja hoonesse jne.
  4. Harmoonia – kübar on kui „täpp i-le“, mis tähendab, et kübar peab hästi sobima rõivastuse- ja aksessuaaridega, kübar on üks osa tervikust, mille valikule tuleb eelnevalt mõelda.
  5. Hoiak ja oma stiil – igaüks ei ole kübarakandjaks loodud, ei kanna kübarat välja.
  6. Aeg – praegune aeg on vabam nii käitumiselt kui rõivastusstiilidelt. Kübar on jäänud tahaplaanile kui väljapeetumat käitumist nõudev peakate.
  7. Hind – stiilne ja kvaliteetne kübar on kallihinnaline.
  8. Kultuur – katkenud on kübarakandmise kultuur. Kübaraks võiks nimetada ka erinevaid rahvarõiva peakatteid, mida tuli alati õigesti rõivakompleti juurde kanda. Samuti kandsid daamid väärikalt kübaraid ning härrad kaabusid veel eelmise sajandi keskpaigas, mis oli väärikuse ja elegantsi tunnus ning kuulus tollase moe ja käitumise juurde.

Kübara kandmine.

„Kübaral ja kübaral“ on suur vahe – tänavakübarad ei kuulu piduliku rõivastuse juurde, need on peakatted, mis kaitsevad soengut ning annavad sooja välistingimustes ning ruumides võtab daam tänavakübara peast.

Pidulike kübaratega, mis on disainitud piduliku kostüümi või kleidi juurde, ei käida tänaval välisriietuse juurde päevasel ajal, kui just ei olda teel pidulikule sündmusele.

Erinevus tänava- ja piduliku kübara vahel on nii materjalis kui tegumoes. Elegantne rõivastus on tervik kõiges – peakatted, käekotid, jalanõud, aksessuaarid.

Pidulikud kübarad, mida kantakse ruumides, on õhemast materjalist, kerged, disainilt kooskõlas rõivastusega, seda täiendama.

Pidulikke kübaraid asendavad praegu ka minikübarad või peakaunistused.

Pidulike kübarate kandmisel tuleb järgida reeglit, et kübar asetuks juuste piirini ja daami otsaesine oleks juustest avatud. Samuti ei saaks olla kübara äär laiem kui daami õlad.

Minikübarad asetatakse otsmikule, väikese nurga all, vastavalt soengule ja kindlasti ei kanta minikübarat kuklas, nii nt võib tunduda valge suvekleit minikübaraga kuklas pruudirõivastusena.

„Kübarapeod“ kuuluvad stiilipidude hulka ja need on vahvad. Erinevate peakatetega võib kujundada humoorikaid stseene ja rõõmu, lõbu ning nalja saab palju.

Seega tuleb kübara kandmisel arvestada kohaga, kus kübarat kantakse (tänav või sündmus; õu või siseruum); sündmusega (range või vaba sündmus) ja kindlasti kutsel märgitud rõivastuskoodi- või soovitusega.

Suvekübarad on aga tegumoelt vabad, rõõmsad, vallatud ning kui hästi kaitseb suvekübar pead tuule ning ja päikesekuumuse eest!

Daamid, kübaraid kandma!


Jaana Ojakäär-Kitsing

Olen loovuskoolitaja, qigongi- ja shindo treener ning erinevate loovust ning enesejõustamist toetavate raamatute autor. Armastan luua jõustavaid sündmusi ja koolitusi, kirjutada, loovjoonistada. Loodan, et suudan inimesi inspireerida, et kõik kõnniks oma südame teel ja elaks rõõmuga.