Ajurünnakut peetakse üheks kõige levinumaks loova mõtlemise tehnikaks. Siit leiad põhimõtted ja reeglid ajurünnaku läbiviimiseks ja väärt nippe ajurünnakute vürtsitamiseks.
Ajurünnaku põhimõte seisneb selles, et ekspertide grupis luuakse võimalikult palju ideid probleemide lahendamiseks.
Kuna rõhk on lahenduste paljususel, on kõik võimalikud variandid võrdse tähtsusega ja need tuleb välja tuua. Ajurünnaku käigus võib esitada täpsustavaid küsimusi, kuid ei tohi anda hinnanguid.
Ajurünnaku läbiviimine:
- Informeeri osalejaid selle sisust ja eesmärkidest ning ajurünnaku reeglitest, et nad saaksid end ette valmistada;
- Loo mõnus pingevaba õhkkond ajurünnaku läbiviimiseks;
- Koosta sobiva suurusega rühmad (5-7 inimest);
- Määrake ajurünnaku grupi moderaator ja salvestaja;
- Püstitatakse üheskoos probleemküsimus, millele hakatakse lahendusi leidma;
- Ajurünnaku käigus jälgib iga grupi moderaator, et kõik osalejad saaksid sõna ning salvestaja paneb kirja kõik võimalikud lahendused;
- Moderaator järgib, et ajurünnak ei läheks üle aruteluks, hindamiseks või kriitikaks;
- Pärast ajurünnakut võib ideid hinnata (seda võib teha ka hiljem kui osalejad on saanud rahulikult loodud ideede üle mõelda). Sarnased lahendused grupeerida ning jätta välja ideed, mis kindlasti ei sobi;
- Hiljem võivad väljavalitud ideede osas järgneda grupiarutelud, allesjäänud ideid võib panna paremusjärjestusse, hinnata.
Lisa ajurünnakule vürtsi!
#1 “Ajurünnak rollide vahetusega”
Selle meetodi käigus võtavad osalejad probleemi lahendamiseks mõne teise rolli, mis võimaldab vaadata probleemi ja leida lahendust uudsest vaatenurgast.
- Mõtle välja erinevad rollid, keda ajurünnakul kasutada;
- Iga inimene võtab rolli ja esitab oma ideed rollist lähtuvalt: “See inimene arvab…”;
- Ajurünnaku käigus võib rolle vahetada, uusi rolle mängu tuua;
- Pärast ajurünnakut tullakse rollidest välja ja analüüsitakse ideid, grupeeritakse ja hinnatakse neid vastavalt kokkulepitud kriteeriumitele.
#2 “Negatiivne ajurünnak” ehk “Tagurpidi ajurünnak”
Selle meetodi käigus pöörame probleemküsimuse vastupidi. Näiteks selle asemel, et küsida, “Kuidas tõsta organisatsiooni käivet?,” küsime “Kuidas hoida organisatsiooni käive võimalikult madal?”
Kui “negatiivsele” probleemküsimusele on võimalikult palju ideid leitud, siis hakatakse iga idee juurde looma positiivset vastet, mis vastaks meie algsele küsimusele.
See meetod võimaldab leida palju uusi põnevaid lahendusi, sest vabastame end hetkeks harjumuspärastest raamidest ja lubame mõttega läheneda küsimusele täiesti uudset teed kasutades.
#3 “Visuaalne ajurünnak”
Iga osaleja loob kokkulepitud arvu ideesketše (nt 20-30) ehk oma ideest luuakse kiiresti paberile visand, joonis.
Hindamise faasis kogutakse kõik sketšid kokku ja neid esitletakse. Oluline on olla avatud ja vaadata neid fantaasiarikkalt. Sketše võib pöörata, katta osa kinni. Selles etapis võib tekkida omakorda uusi ideid, mis ka kõik kirja panna.
* Joonistamise asemel võib kasutada ka kollaaži meetodit. Varuda pilte ja ajakirju, kust saab sobivaid pilte ja sõnumeid välja lõigata ja need ideevisanditena paberile kleepida!
Ajurünnaku läbiviimise reeglid:
- Oluline on ideede paljusus KÕIKIDELT osalejatelt, ilma kriitika ja hinnanguteta;
- Kõik ideed on oodatud, julgelt lasta loovus lendu! Selles etapis ei ole rumalaid, ebareaalseid ideid;
- Ajurünnaku käigus ei laskuta arutellu, vaid keskendutakse vaid uute ideede loomisele;
- Kõik ideed tuleb kirja panna, et need oleks kõigile nähtavad;
- Ajurünnakul peab olema paika pandud kindel ajalimiit (max 30-40 min).
- Ideid ajurünnakute läbiviimiseks on nopitud:
Harald Lepiski loovustehnikate töötoast: http://www.mitteformaalne.ee/loovusmeetodid
Elina Tolmatsi raamatust: “Loovustehnikad. 77 viisi ideede leidmiseks” (Äripäev 2009)
